Mu armaskallis emme andis mulle lõpuks natuke leivajuuretist... Jõulude paiku sai see siis Saaremaalt ära toodud ja peagi ka esmakordselt järele proovitud. Esimene vasikas päris aia taha ei läinudki, aga päris "see" ka ei olnud.
Aga ma ei jäta jonni ja eile õhtul hilja sai uus juuretis radiaatori kõrvale käärima pandud.
Oma jaoks mõned kohad, mida teeks seekord teisiti:
1.käärimine võiks olla alla 12 tunni, näiteks 6-7, kuna eelmisel korral tundus, nagu oleks juuretis "üle käinud".
2. tainasse võib jahu julgelt rohkem segada kui mina esimesel korral.
3. tainast võiks vormi sees rätiku all lasta kerkida kuskil 3-4 tundi enne ahju panekut.
4. esimene küpsetusfaas, 250 kraadi juures, võiks kesta pikemalt kui mu esialgses katsetuses see 10 minutit oli - tuleb kobedam koorik.
4. eelmisel korral jäi sisu kohati natuke nätske. Järelikult lisaks jahu koguse suurendamisele ja kerkimisaja pikendamisele tuleks ka küpsemise aega pikendada.
5. hoolimata teatud isikute vastuseisust võiks tainasse lisada muidki põnevaid asju lisaks köömnetele ja päevalilleseemnetele ( pähkleid, rosinaid, kuivatatud puuviljatükikesi)
Vorm ise on mul pärit vanaema sahvrist. Ma mäletan siiamaani, kuidas ta tegi selle sees kohupiimasaia. Vot see on vist minu lapsepõlve helgeim mälestus, kui magusale ahjusoojale saiale ehtsat taluvõid peale määriti ja siis külma piima kõrvale seda süüa vitsutati. Vanaema, ilmselt küpsetad sa Seal kindlasti sama maitsvaid hõrgutisi!
No comments:
Post a Comment