Õigekirjast

Nimetage mind tähenärijaks.

Aga. Mind häirivad koledal kombel igapäevaelu õigekirja-apsakad, eriti, kui tegu on reklaami- või muu valdkonnaga, mis eeldaks perfektset kirjakeelt. Vahel tahaksin siin ja seal punase markeriga suure rasvase koma tõmmata või mõne tähe ära parandada.

Näiteks liigub meil linnas auto, mis kannab uhket silti "Ennu poiste kolimis teenus". Kas tõesti isegi too tüüp-kes-selle-sildi-sinna-autole-paigutas, ei osanud elementaarset "venna raamat"/"juturaamat" reeglit?

Teiseks hämmastavad mind inimesed, kes on süüdimatult veendunud, et näiteks "burgeen" ongi õige viis tähistamaks vanasti teada-tuntud kõhulahtistit. Ja kui siis julgen poetada, et tegelikult on ikka "purgeen", vahitakse, et mis lollusi Sa ometi räägid...

Ühes tuntud teenindusasutuses on teinekord leti peal silt "Palun pöörduge kõrvalkassasse. Vabandage". Peaksin siis selle kohaselt teise letti minema ja sealjuures veel vabandama.. Halloo?

Ma ei ole ise ka eksimatu, kohe kindlasti mitte. Aga olen seda meelt, et tähtsust omavates kirjutistes tuleks olla tähelepanelikum ja kasvõi korrakski süveneda. Selle nimi on vist mainekujundus.

Aitäh, sain lõpuks hingelt ära öelda!

Jõu-ja ilunumbrid

Mulle meeldivad algused. Neis on midagi pidulikku ja värsket. Alustan midagi suure õhinaga ja viis kuud hiljem meenub, et ma ei ole mitte essugi siia kirjutanud. Ei oma elust, ei tegemistest, ei leivateost.

Leib ei ole enam teema. Mida ma rääkisingi algustest ja õhinast...

Hetkel on hoopis töölkäimine väga IN ja seda ma teen kohe suure hoolega. Selles valdkonnas on küll nii, et tuhin ja õhin võivad üle minna, aga tööl käima Sa pead, sest ainult õhust ja armastusest meie maal paraku ära ei ela.

Palav on siinmail. Kontoris on juba viimased nädal aega püsivalt 30 kraadi sooja. Kui hommikul sisse astudes ei tundugi asi hull olevat, siis hiljemalt keskpäevaks, kui ollakse juba rämedalt tööd vihtunud, tuleb kuival kala kombel õhku ahmida. Õhku, mida ei ole. Tinnu võttis hakkaja Saare naisena täna ette, veeretas oma kõrge istumisaluse tagaruumi ja keeras, ühes käes seelikusaba ning harjavarrega masinat suskides, balansseerides ja sealjuures väärikaks jääda üritades, lae all elutseva konditsioneeri +15 kraadi peale. Kolleegid olid äraootaval seisukohal. Sättisime sisetermomeetri ka nähtavale kohale. Mõne tunni pärast tuli kellelegi meelde seda vaadata ja sealt ilutses endiselt +30 kraadi. Niiet, katki on meie kliimaseade. Muidugi, töömees viibib olude sunnil haiguslehel ja ega kedagi teist meie eluolu seal ei huvita ka. Egas midagi, esmaspäeval siis kõik bikiinides tööle!

Ja veel natuke leivajuttu...

Mõtlesin, et panen leivaretsepti ka siis kirja:

1. päev: juuretisele lisada umbes 0,5 liitrit sooja vett, lisada rukkijahu, kuni tainas muutub hapukoore-taoliseks. Saadud segu mässida kilekotti ja froteerätiku sisse ning tõsta sooja kohta umbes 16 tunniks käärima. Parem oleks vältida tuuletõmbust. Kasutan plastmasskaussi, metallkausid ei olevat ema sõnul head selleks tarbeks. Sisse pakitud kausi tõstsin radiaatori peale, kellel on ahiküte, võib ta tõsta sooja ahju otsa.

2. päev: enne maitseainete lisamist tuleks kindlasti järgmise leivateo tarbeks juuretis võtta ja kõrvale panna. Seejärel lisada hapukalt lõhnavale segule kaussi sool, umbes 1-1,5 teelusikatäit. Ning suhkrut ka, mina panin seekord 5 supilusikatäit. Lisasin ka peotäie kooritud päevalilleseemneid ja mõned teelusikatäied köömneid. Originaalretsepti kohaselt tuleks panna veel 2spl maltoosat, ilmselt natuke tumedama värvi tarbeks (mina ei pannud) Loomulikult võib oma äranägemise järgi lisada kuivatatud puuviljatükikesi jm. Ja last but not least, lisada rukkijahu. Parim jahu oleks muidugi ökopoest ostetud rukkijahu, aga parema puudumisel kõlbab ka tavaline poes müüdav jahu, näiteks Kalewi või Veski Mati oma. Jahu panen mina kõhutunde järgi... esimesel korral sai natuke vedel tainas ja seetõttu sisu jäi pisut liiga nätske. Seekord lisasin rohkem ja tuli paremini. Pikendasin ka küpsetusaega 5 minuti võrra.

Mina kasutan leiva küpsetamiseks vormi, see tuleb võiga määrida ja siis tainas sisse valada. Ideaaljuhul võiks lasta tainal veel vormis rätiku all kerkida 3-4 tundi. Seejärel asetada vorm 250 kraadisesse ahju 10-15 minutiks, et moodustuks koorik. Siis vähendada kuumust 200kraadini ja küpsetada 30-40 minutit. Valmis leiba võib soovi korral vee või võiga pintseldada, et koorik pehmem jääks ning siis võiks lasta leival rätiku all mõnikümmend minutit järelküpseda.

Juuretis säilib külmikus kuni 3 nädalat, seda tuleks ühe leiva jaoks võtta nii umbes 3 supilusikatäit.

Leivategu

Mu armaskallis emme andis mulle lõpuks natuke leivajuuretist... Jõulude paiku sai see siis Saaremaalt ära toodud ja peagi ka esmakordselt järele proovitud. Esimene vasikas päris aia taha ei läinudki, aga päris "see" ka ei olnud.

Aga ma ei jäta jonni ja eile õhtul hilja sai uus juuretis radiaatori kõrvale käärima pandud.

Oma jaoks mõned kohad, mida teeks seekord teisiti:
1.käärimine võiks olla alla 12 tunni, näiteks 6-7, kuna eelmisel korral tundus, nagu oleks juuretis "üle käinud".
2. tainasse võib jahu julgelt rohkem segada kui mina esimesel korral.
3. tainast võiks vormi sees rätiku all lasta kerkida kuskil 3-4 tundi enne ahju panekut.
4. esimene küpsetusfaas, 250 kraadi juures, võiks kesta pikemalt kui mu esialgses katsetuses see 10 minutit oli - tuleb kobedam koorik.
4. eelmisel korral jäi sisu kohati natuke nätske. Järelikult lisaks jahu koguse suurendamisele ja kerkimisaja pikendamisele tuleks ka küpsemise aega pikendada.
5. hoolimata teatud isikute vastuseisust võiks tainasse lisada muidki põnevaid asju lisaks köömnetele ja päevalilleseemnetele ( pähkleid, rosinaid, kuivatatud puuviljatükikesi)

Vorm ise on mul pärit vanaema sahvrist. Ma mäletan siiamaani, kuidas ta tegi selle sees kohupiimasaia. Vot see on vist minu lapsepõlve helgeim mälestus, kui magusale ahjusoojale saiale ehtsat taluvõid peale määriti ja siis külma piima kõrvale seda süüa vitsutati. Vanaema, ilmselt küpsetad sa Seal kindlasti sama maitsvaid hõrgutisi!

Always look on the bright side of life

Mõni päev kohe on selline, mil kõik viltu veab.

1. laps valas pool pesukausitäit jalavanni vett põrandale.
2. kass ropsis elutoa vaibale
3. pesumasin hakkas vett lekkima
4. kass ropsis veelkord, veatu sooritus lapse toa kardinate pihta

Ja mina muudkui koristasin ja kasisin ning pesin pesu, kuni mulle tundus, et kohe-kohe lõhkeb mu peas veresoon.. Aga kodu on nüüd väga puhas ka :D