Kui uskuda seda darwinistlikku maailmakäsitlust, siis miks praegu ahvisti inimesi ei arene? Või siis ikka inimesel ja ahvil oli üks ja sama eellane? Ja kuidas te suhtute sellesse teadaandesse, et "Teadlased on jõudnud järeldusele, et meeste Y sugukromosoom sureb suure tõenäosusega varem või hiljem välja"? See tähendab vaid üht - girlpower. Big laugh!
Igatahes olen ma vahepeal tubli olnud ja võin omale õlale patsutada: plaanitud asjad on tehtud ja natuke enamgi veel.
- Märtsipoisi purjekaga kindad ja samas toonis sokid on valmis, peaaegu on valmis ka plaaniväliselt tekkinud idee tuukrimütsist, samuti helesinise ja valgega. PreiliJ üritas neid beebimõõdus sokke oma jalga venitada, kuid seletasin, et need on sellele beebipoisile, kes tädi Meiriti kõhus praegu kasvab. Sokid jäeti igatahes rahule.
- ripsmehoolduses (mida mimmi, eks!) käisime kahe mehega (naisega), preiliJ vaatas samal ajal multikaid ja käitus üldse väga eeskujulikult. Õigupoolest ei teinud ta üldse ühtegi piuksu - ma ei tundnud oma last äragi :)
- laupäeval tööl märgati minu uuenenud ripsmeid ja küsiti hooldustööde teostaja kontakte, mida ma ka lahkelt jagasin. Hea töö väärib ju seda ometi.
- nädalake tagasi reedel katsetasin siis esimest korda päris ise pestokastme tegemist. Meie kaubandusest ei suutnud ma leida piiniapähkleid. Mida hekki, kasutame siis röstitud-hakitud maapähkleid, ma olen selliste asjade peale mihkel ju! Ohtralt eriliselt neitsit oliivõli ja küüslauku ja basiilikut. Ja muidugi parmesani. Ja siis saumikserdasin kogu krempli toredaks möginaks. Kahju, et pilti ei teinud, ilus erkroheline pläust tuli sellest. Ja teinepäev siis oli pastategu, küll bolognese kastmega, aga tilgakese pestoga siiski ka. Kõhtutäitev ja maitsenaudinguid pakkuv roog.
- kõhulihaste treenimise pean ma ilmtingimata uuesti käsile võtma, (soovitavalt juba homme, eksju :D) ja endale sellest uue meeldiva harjumuse tekitama. Rannahooaeg on ju tulekul ja endiselt meeldib mulle hullupööra hästi süüa. Kuigi, eks seegi ole omamoodi trenn, kui jalutad mööda linna, käekott õlal, ja ühel puusal järeltulija kõigi oma 16 kilo ning talviste riietega. Tal nimelt valutavad tihti jalad :)
- vannitoa valamu alune sodikoguja on endiselt sodi täis, ma oletan. Sest miskipärast ei käi minu juures kunagi need head päkapikud, teate küll, need, kes öösel salaja, kui pererahvas magab, mõned kullaga tikitud kingakesed valmistab. Ah, see oli ilus munasjutt.
- too pühapäev aga, mis oli mul plaanitud preiliJ-ga mängimiseks ja puhkamiseks, käisime hoopis onu Raini tagasihoidlikul sünnapeol. Ahjupraad oli ülimaitsev ja väga kõhtutäitev. Lisaks kohv ja muhhhvinid. Lihtsalt võrratu, ja ma ei väsi kordamast, kui üliväga ma armastan söömist.
And when I close my eyes, I am at the center of the sun.
And I cannot be hurt by anything this wicked world has done.
Yeah, love this song!
Teie Tinnu
No comments:
Post a Comment